top of page
Õnnepalu ja Ehin


Kristiina Ehin
Tõnu Õnnepalu
Tulbid õitsevad, punased, kollased,
Metstikk tuleb nende kohale õunapuuoksale, Laulab oma laulukest, lendab murule,
Must, valge, toomingas õitseb ka,
Valge, roheline. Värvid niimoodi eraldi,
Igaüks midagi ütlemas, aga kokku ei loe. Maikuu. Võililled ka. Ja nurmenukud.
Millest olen mõlgutanud, ei mäleta.
Vist millestki. Praegu mõtlen seda,
Et kõrvitsaid veel välja ei istuta,
Lubavad külma. Müristas või?
(raamatust “ Kevad ja suvi ja”)
Ole siin
kui sind parasjagu
kõige vähem ootan
tule maailma ilusaimate lilledega
sel tunnil
kui me mõlemad
oleme kaotanud nii palju
et võiksime tõepoolest
teineteist
leida.
(raamatust „Viimane monogaamlane“)
bottom of page